Tegemist on väga huvitava ja omapärase rannaga. Piki randa asuvad kilomeetrite viisi üksteisega tihedasti külg-külje kõrval majad. Iga maja on erineva arhitektuuriga ja kui neid maju koos vaadata, siis jätaks nagu segasummasuvila mulje. Üksikuna vaadates on majad aga hästi vahvad. Kuna tegemist on otse ookeani kaldal asuvate elamutega, siis on majad alt tühjad, seisavad sammaste peal ja paljudel majadel on kindlustuseks alla pandud suured liivakotid. Suurema lainetuse korral ilmselt pritsib vett kuni esimese korruse akendeni.
Majja pääseb nii tänavalt kui ka loomulikult igast majast saab otse randa. Kõigil on suured rõdud või terassid ja võite vaid ette kujutada, milline mõnus tunne on istuda oma rõdul, vaatega otse ookeanile ning kuulata lainete rahustavat loksumist. Eliisbet kasutas seda võrratut lainete mühinat ära ja magas seal sügavalt pika une. Minu meelest valis ta parima paiga oma lõunaune pidamiseks! Ma saan täitsa aru, miks need filmitähed endale siia elamised on muretsenud.
Malibu on kuulus ka oma suurte lainete poolest, mida muidugi kasutavad ära surfajad. Seepärast on see ka tuntud kui surfiparadiis. Mu ema jälle ei suutnud vastu panna vette minekule ja nii ta siis võitles seal oma hirmuga lainete ees ja ootas parajat hetke sisse kastmiseks.
Sellel ajal kui Eliisbet nautis mõnusat lõunaund, siis meie pere mehed jalutasid piki randa ja nautisid lainete möllu!
Tubli, Elin! Jätka samas vaimus muljete kribamist. Ma olen küll kergelt rohekas suurest kadedusest (kõike see päike ja soe ja mäed lihtsalt teeb kadedaks), aga rõõmustan teiega koos :) Kui sa tublisti kirjutad, siis saame vähemasti mõttes teiega päikese all olla, mitte külmas uduvihmas libedal jääl, sest just selline ilm on meil täna.
ReplyDelete