Pargi rajas kolonel Griffith 1882 aastal, kuhu ta esmalt tegi jaanalinnukasvatuse. Hiljem lasi ta sinna ehitada kuulsa observatooriumi ja planetaariumi. Tegemist ei ole silutud linnapargiga, vaid pargiga, kus on metsik loodus ja kus on palju matkaradasid. Minule tekitas hetkeks hirmujudinaid silt, mis hoiatas lõgismadude eest. Korraks käis isegi peast läbi mõte mitte edasi minna, kuid eemal seisev kohalik teatas, et lõgismadude jaoks on väljas veel liiga jahe. Park on tõesti kolossaalselt suur ja meie võtsime esialgu plaani käia vaatamas observatooriumi, mis asub mäe otsas ja kust pidi jällegi olema väga hea vaade Los Angelese linnale.
Meie planeeritud jalutuskäik aga osutus lõpuks tõsiseks matkaks. Nimelt oli tegemist ikka päris raske pideva mäkketõusuga. Endal üksi selle läbimisega raskusi poleks olnud, kuid Tõnisele oli see kindlasti arvestatav trenn, kuna ta lükkas lisaks ka lapsi kaksikutevankriga. Hiljem kohale jõudes selgus, et enamik inimesi läks üles autodega. Seda enam tundsime uhkust enda üle, et selle teekonna jalgsi ette võtsime. Väikese ülevaate meie matkarajast saab kõrvalolevalt pildilt.
Ülevalt avanes aga järjekordselt vapustav vaade linnale.
Peab ütlema, et kuigi LA on väga suur linn ja suurel maa-alal, siis on see linn tegelikult väga loogiliselt üles ehitatud. Paljud tänavad jooksevad väga pikalt, mis teeb orinteerumise kergeks. Lihtsalt peab arvestama sellega, et kui on tarvis minna teatud tänavale, siis pead täpselt teadma, kus otsas vajalik koht asub, kuna tänav võib kulgeda praktiliselt läbi linna. Ühte sellist tänavat tabasime ka oma kaameraga (püüdke leida pildilt).
Griffith park on kuulus ka selle poolest, et seda on kasutatud palju ka filmitööstuses. Siin polevat kohta, mida pole filmides näidatud. Samuti paistab sealt ülevalt väga tuntuks saanud Hollywoodi silt. Nii meiegi pildistasime seal oma väikseid tulevasi filmistaare.
Veetsime jällegi väga toreda päeva ja saime kauneid vaateid nautida.
No comments:
Post a Comment