Esimesed tutvused linnaga

Oleme esimese kahe nädala jooksul külastanud juba mitmeid kohti nii LA-s kui selle ümbruses. Kuna ilmad on siin peale meie saabumist läinud väga suviseks, siis esimese laupäeva otsustasime kohe veeta ookeani kaldal Santa Monicas ja seal ka väikse pikniku teha.

Kuna mu ema on tuntud oma vee-armastuse poolest ja igal vähegi soojal ilmal kasutab võimalust ennast vette kasta, siis olin ma

kindel, et tema on ainus, kes meist ennast jahedas ookeanis turgutab. Aga esimesena sai karget ookeanivett tunda hoopis Oskar,

kes uljalt kohe vee äärde tormas ega osanud kartagi nii võimsat lainet, mis teda kohe

kummuli lükkas.Vee temperatuur on praegu vast 17 C ringi ja ega see väga soojaks ka suvel siin lähe, kuna tegemist on siin külma hoovusega, mis veel ei lase väga soojaks minna.

Lastele meeldis väga rannas liivas mängida.

Leidsime ka väga vahva mänguväljaku, mis nagu hiljem selgus kuulus ilmselt privaatklubile.

Mina vaatasin, et tegemist on paadikuuridega aga kui lähedale jõudsime, siis selgus, et iga "paadikuuri" ukse taga asub paadi asemel hoopis väike lux-toake, kus siis klubi liikmed saavad mõnusalt aega veeta, lebada sohval, juua kokteili ja vaadata ookeani. Ei tea kuna meie sellise toakse saaks endale võtta...

Kuna Eliisbet ilmselt oma eelmise suve rannamõnusid ei mäleta, siis nüüd võib ette kujutada kui palju rõõmu ta sellest tundis! Igaljuhul suutis ta endale suure koguse liiva nii pähe kui ka suhu toppida. Nagu pildil näha leidus rannas peale liiva ka midagi muud söödavat. Vaata, mida ookean kõik kaldale ei uhu, ole ainult mees ja kraba söök kinni!

Sama päeva pealelõunal otsustasime ka ära vaadata Getty Center'i (http://www.getty.edu/). Tegemist on 1997 aastal naftaärimees J. Paul Getty poolt rajatud kultuurikeskusega, mis asub LA-s mäe otsas. Keskus on kuulus nii oma arhitektuuri, aedade, sinna kogutud kunsti ning ka selle poolest, et sealt avaneb suurepärane vaade kogu LA linnale. Üles Getty keskusesse minnes tuleb auto jätta mäe all olevasse parklasse ja edasi viib mäe otsa väike rong.

Meie Tõnisega jätsime kunstikogude vaatamise järgmiseks korraks ning otsustasime lastega hoopis nautida jalutuskäike ümbritsevates aedades ja imetleda all paistvaid linnavaateid.

Nagu selgus läksime sinna täpselt

õigel ajal, ehk siis kuskil 4 paiku pealelõunal. Kuna kl 5 läheb juba pimedaks, siis nägime ära ka päikeseloojangu ja linna nii valges kui ka pimedas tuledes. Vaated olid uskumatult kaunid ja linnast sai väga hea ülevaate.