Väljasõit Santa Barbarasse

Enne mu ema tagasisõitu Eestisse otsustasime teha pikema väljasõidu. Oma sihtkohaks valisime Santa Barbara linna, mis asub Vaikse ookeani rannikul, umbes 1.5 tunni kaugusel LA-st.

Seda linna ei valinud me seetõttu, et aastaid tagasi oli samanimeline seriaal Eestis väga kuulus, vaid meile soovitas seda võimalusel kindlasti vaatama minna kohalik väliseestlane Helle Girey (Helle on pikalt töötanud UCLA ülikooli juures ja meid siin sisseelamisel aidanud)

Linn ise asub Santa Ynes'i mägede jaVaikse ookeani vahel. Kusjuures ookeani juurest linna minnes on tegemist päris järsu tõusuga. Santa Barbarat kutsutakse ka "Ameerika Rivieraks", kuna see on tuntud kuurortlinn ning siinne kliima meenutab Vahemerelist kliimat. Võib öelda, et linn on oma nime vääriline, kuna igal hetkel on tõesti tunne nagu viibiks kuurortis. LA-ga võrreldes tundus kogu elutempo kuidagi rahulik ja vaikne.

Alustasime linnaga tutvumist ookeani äärest. Jällegi pidid sealsed rannad olema oma ilu poolest väga tuntud. Juba rannas jalutades oli tunda, et viibiks justkui Euroopas Vahemere ääres. Kuigi piki randa ääristavas pargis olid oma kohad sisse võtnud suur hulk kunstnikke, kes nii oma pilte müüsid kui ka sealsamas kohapeal tegid, oli õhustik kuidagi mõnusalt rahulik ja elu loksus nagu vaikses puhkuseaegses rütmis.

Ookeani ääres asuvad kuulsad sadam ja kai. Kaid mööda on võimalik pikalt jalutada ning seal on palju tillukesi mereandide restorane ja väikseid pudi-padi poekesi.

Rannas tiirutas ringi ka üks vahva pelikan ja Tõnisel õnnestus ta kenasti oma täies hiilguses objektiivi ette püüda.

Peale toredat ookeaniäärset jalutuskäiku siirdusime kesklinna. Linn ise on mõnusalt väikene ja väga kena arhitektuuriga. Arvestades linna ajalugu on siin tunne nagu viibiks mõnes Hispaania linnas. Nimelt oli 18 sajandil linnas palju Hispaania misjonäre ja sõdureid, mistõttu kutsutakse seda aega linna ajaloos lausa Hispaania perioodiks.

Meil soovitati kindlasti külastada kunagist maakonna kohtumaja (County Courthouse), mis on rajatud arhitekt William Mooser Jr. poolt. Hetkel tegutseb selles majas Santa Barbara linna ülemkohus.

Ühes saalis oli seinamaalidel toodud kenasti ära ka linna ajaloo tähtsamad etapid. Kogu kohtumaja oli aga vaatamisväärsus omaette, nii seest ja väljast oma arhitektuuri, kui ka oma imeilusa siseaiaga.

Kui me linnas küsisime infot vaatamisväärsuste kohta, siis loomulikult märgati taaskord meie lapsi ja soovitati kindlasti minna parki, mida kutsutakse Kids World'ks (Laste Maailm).

Sinna me siis lõpuks läksimegi. Kuna hakkas juba hämarduma, siis ei anna pildid edasi selle koha täit võimsust. Aga kes on käinud Haapsalu Lossipargis laste mänguväljakul, see võib ette kujutada kui vahva puust mängumaailm siia linnaparki oli tehtud. Tegemist oli nagu väikse lossiga, kus Oskar ja Tõnis päris pikka aega ringi hullasid.

Enne kui veel täitsa pimedaks hakkas minema, saime teha selle mängväljaku kõrval olevast hiiglaslikust puust pilti. Selliseid puid oli seal muide hulgim.

Lõpetuseks tahame näidata veel õhtul tehtud pildi Santa Barbara kesklinna palmipuudest, mis on veel kenasti jõuluehteis. Kuigi tegemist oli juba jaanuari teise poolega on siin tänavatel ikka ehtes palmipuud. Tõnis arvas, et kaunistusi pole tarvis ära koristada, sest järgmine aasta on ju jälle jõulud! Igatahes nägid need puud väga toredad välja. Ei tea, kas kohalikud laulavad tuntud jõululaulu sõnadega "Oh palmipuu, oh palmipuu..."