Suusareis China Peak'i

Märtsi alguses võtsime 2 vaba päeva ja  sõitsime China Peaki suusatama. Tavaliselt korraldab Eesti Maja täiendkool igal aastal lastele suusareisi. Eelmisel aastal käisime kooliga Big Bearis suusatamas, sel aastal  plaaniti see reis ühendada aga Eesti suusaklubi reisiga China Peak'i. Samasse kohta on Eesti Suusaklubi teinud suusareise  juba 52 aastat, kuhu tulevad kokku eestlased erinevatest Kalifornia piirkondadest. Lapsed ootasid seda reisi muidugi väga,  sest nädal varem olid nad lasteaias saanud juba väikese lumes möllamise kogemuse ning nüüd teadsid mida oodata. Ja mis seal salata, ka endal oli soov lumele saada. 

China Peak asub Sierra Nevada mägedes, Sequoia Rahvuspargist põhja pool, kuhu LA-st on  4.5 tundi sõitu. Viimane tund sõitu on aga mööda kurvilist mägiteed ja ma tõdesin jällegi, et minule pole sellised teed ette nähtud (nagu ka karusellid lõbustusparkides). Saime õnneks kenasti kohale ja ei pidanud isegi lumekette alla panama. Lund oli mägedes aga väga palju ja sadas järjest juurde. Meie Ford aga sõitis ilma kettideta kenasti ära, hiljem kuulsime, et peenemad masinad olid külje ikka teel ette keeranud. Ilmad olid super- meetrikõrgused värske lumega hanged ja päeval väljas särav päike, mis lubas suusatada õhukeste riietega. Pole midagi öelda, päris mõnus on nautida lumes möllamist, kui väljas on samal ajal päike ja soe!


Kuna China Peak on üsna varjatud suusakuurort, siis olid olud lausa super- väga head lumeolud ja suusatajaid väga vähe. Suusaliftid peaaegu tühjad ja harva oli mitu inimest ühel nõlval. Saime Tõnisega vaheldumisi suusatada ja panime ka lastele esimest korda suusad alla. Esimene mäest laskumine tundus mõlemale väga meeldivat, Eliisbet lausa keelas meil endast kinni hoidmast. Kui Oskar sai aru, et suustama peab ka õppima ja see võtab aega, siis vihastas ja võttis suusad alt ära - täpselt samamoodi oli Tõnis 3 aastaselt suusarajal vihastanud, suusad alt võtnud ja sokkides edasi marssinud. Seega lootust võiks ju ka Oskariga olla....

Eks järgmine aasta tuleb uus katse aga vähemalt said nad maitse suhu. 

Muidugi kelgutamine ja lumes niisama möllamine, lumememmede ja onnide ehitamine oli lastele suur rõõm. Lapsed olid päev läbi väljas ja parim osa meile oli päevast see, et õhtul magama võtmine võttis ainult 5 minutit aega tavalise 1h asemel! Kuna me Tõnisega pidime metsa all paksus lumes ise lastele kelgusõidu rajad sisse sõitma, siis olime õhtul sellest rinnuni lumes möllamisest + suusatamisest nii väsinud, et vajusime koos lastega magama.

Metsas kelgutamiseks õiget kohta otsides kohtusime ka shaakaliga, keda alguses hundiks pidasime. Eliisbet arvab siiani, et me nägime tüduk-hunti, kes oli teel oma emme-issi juurde. Kuna meie muinasjuttude repertuaari kuuluvad peamiselt lood, kus peategelaseks on “kuri hunt”, siis Eliisbet oli sellest kohtumisest nii erutatud, et öösel rääkis pidevalt hundist ja puges mulle kaissu. 

LA-sse tagasi sõites olime taas sügavas suves. Terve järgmine nädal on meil ligi + 30 C kuuma ja suusatamise asemel tuli trikood välja otsida ja ookeani äärde rannamõnusid nautima minna!