Halloween

Meie esimene Halloween on nüüd möödas! Halloweeni peetakse siin Ameerikas ikka korralikult ja sellest ei saa ei üle ega ümber. Juba kuu varem on kõik enda kodud nii seest kui väljast vastava atribuutikaga ära kaunistanud ja põhipäevaks (oktoobri viimasel päeval) valmistutakse ikka täie tõsidusega. Mina arvasin, et seda tähtpäeva peetakse ikka pigem laste rõõmuks nagu meil on Mardipäev, kuid tuli välja, et ka suured inimesed võtavad selle tähistamist täie tõsidusega. Isegi Tõnis saabus koju teatega, et peab olema tööl kostümeeritult. Selleks ajaks on isegi tehtud spetsiaalsed poed, mis on päev enne Halloweeni pilgeni rahvast täis. Meiegi kodus lõikasime kõrvitsale nägusid ja põletasime sees küünlaid.

Nagu arvata võib lastele see päev muidugi meeldis. Peale kostüümide on ju võimalik saada suurtes kogustes komme. Meie ülikooli elamises toimus ka Halloweeni tähitsamine. Kõik lapsed olid ennast ära kostümeerinud ning mänguplatsil tehti veel enne pimedaks minemist väike piknik.

Oskar sai oma sõbra Kristjani käest Ämblikmehe kostüümi ja ta elas sellesse rolli väga sisse. Kostüümi saime 3 päeva varem ja muidugi kandis ta seda mitte ainult Halloweeni päeval, vaid ka kõigil 3-l päeval enne seda! Ühesõnaga hüppas meil kodus päev otsa ringi üks Ämblikmees ja ma polnud päris kindel, kas peale Halloweeni Oskar veel muid riideid üldse tunnistab. Eliisbetiga läks kergemalt. Kuna talle meeldib kangesti igasugu kleite selga proovida, siis sai temast (nagu ühest tüdrukust ikka) tehtud väike printsess. Kui meigi tegemine meeldis talle suurepäraselt, siis printessi krooni ei lubanud ta endal aga peas hoida. Seega nägi ta lõpuks välja nagu ära värvitud väike tüdruk roosa kleidiga.

Tõnise kostümeerimisega olime alguses ka hädas. Kuna ta oleks pidanud terve päeva ülikoolis sellega olema, siis ei tahtnud väga hullusti ennast ka ära kostümeerida. Lõpuks kasutas ta nn "koduseid" vahendeid. Pani selga laboris valge kitli, millel oli silt "Dr. V. Agina, Gynaecologist", kammis oma pikaks kasvanud juuksed taha, värvis 2-päevase habeme mustaks ja pani prillid pähe. Igaljuhul kui me lõuna ajal ülikoolis kokku saime, siis esimese hetkega ei tundnud ka mina teda ära! Ülemus aga arvas, et ta võiks kaaluda lausa ameti vahetust, see roll pidi väga talle hästi sobima.

Kui hakkas pimedaks minema tuli aeg mööda korterite uksetaguseid käia ja küsida "Trick or Treat", mille peale lastele kommi anti. Saime läbi käia ainult 2 maja (ca 10 korterit), kui meie kotid olid pilgeni komme täis. Lapsed muidugi särasid õnnest ja koju tulles lugesid ja sorteerisid oma varanduse üle. Ka meie ukse taga käis palju kostümeeritud lapsi, mõned isegi mitu korda järjest ja osadel olid kommikottideks võetud padjapüürid pilgeni maiusid täis. Järgmised kaks päeva sai ka laboris kuhjaga komme süüa, mida vanemad laste eest ilmselt sinna tõid.