Putukate näitus Loodusmuuseumis

Nagu eelmises sissekandes lubatud käisime eelmisel laupäeval Loodusmuusemis putukate näitusel. Tõnis ootas seda juba nädal aega ja valmistas selleks Oskarit ette. Ühel päeval Oskar aga küsis Tõniselt: "issi, kas sa oled natuke rumal, et sa hakkad putukaid sööma?"Nagu öeldakse, lapsesuu ei valeta...

Meile anti nõu, et hea oleks kohale saabuda näitusele hommikupoole, sest see näitus on korra aastas ja lpäeval on tungelmine suur. Muidugi jõudisme me oma asjatoimetustega ühele poole alles lõunaks ja kui kohale saime oli kaugelt näha suurt rahvamassi. Kuid peale esialgset ehmatust seisis äkitselt meie juures üks organiseerija, kes küsis ega meil pole liikmekaarti. Õnneks olime selle eelmisel nädalavahetusel soetanud ja edasi läks kõik väga libedalt (valge inimese moodi nagu Tõnis mainis). Meid suunati kohe kõrvale teise sissekäigu juurde ja olime ilma järjekorrata sees. Peale selle, et võime käia kõigil üritustel terve aasta tasuta, on ka liikmekaardiga väga mugavad muud eelised.

Näitus ise aga oli pigem selline messilaadne üritus, kus kõik ruumid olid täis nii elus putukate, kui ka igasuguste muude putukatest valmistatud toodete müüjaid. Sealt oleks endale saanud väga ilusa putukate ja liblikate kogu. Samuti oleks võinud endale näiteks muretseda lemmikloomaks prussakad või hoopis tarantli. Mulle eriti meeldisid liblikad! Aga peale müügiala oli ka muidugi eraldi näitus putukatest, kus võis näha igasuguseid elukaid. Putukate foobia on ju väga laialt levinud, eriti kardetakse millegipärast ämblike. Minule pole aga kunagi mingit kõhedust putukad ja ämblikud valmistanud. Ka lapsed vaatasid neid suure elevusega. Tore oli see, et osasid näituse eksponaate lasti ka kenasti katsuda.

Näiteks oli võimalik käes hoida tarantlit ja skorpionit. Tarantlid on küll väga armasad ja kuidagi kummaline, et neid keegi võib karta.

Sellel pildil siis kaks skorpionit...

Muidugi kõige suuremat elevust pakkus putukatest valmistatud toitude show. Kui me näitusele saabusime, siis kohe esimese asjana saime ära maitsta putukatest valmistatud shokolaadi küpsised.

Oskar sõi küpsist seni isuga, kui me talle teatasime, et siin sees on ka putukad. Peale seda ta enam rohkem ei soovinud. Tüdruk muidugi oma suures apluses ei lasnud sellest faktist ennast häirida ja sõi ära päris mitu küpsist.

Aga see kokkamise show oli paras vaatemäng. Kõrvuti võistlesid 2 kokka ja vaatajatest moodustati 3 liikmeline zürii, kes pidid siis tehtud toite proovima ja omapoolse hinnangu andma. Samuti anti aeg-ajalt ka tehtud roogasid maitsta publikule. Üks zürii liikmetest oli umbes 12-14 aastane poiss, kes oli teiste zürii liikmetega võrreldes ikka väga aus. Ütles ilma keerutamata välja, et mõned palad on lausa vastikud. Teised üritasid ikka kuidagi miskit positiivset leida.

Päris naljakas oli vaadata, kuidas toite näiteks maitsestati sipelgapulbriga jne.

Pärast jagati ka pealtvaatajatele karpide sees "snäkke", kus sees olid erinevad kuivatatud putukad. Proovisin ise ka mõned putukad ära ja ütleme nii, et ega ma neist ei toituks. Selleks, et kõht täis saada peab neid ikka palju sööma ja mis neist kitiinkestadest ikka närida. Tõnis avaldas ka arvamust, et vaglad oleks ilmselt palju toitvamad. Neid ma ilmselt ei ole suuteline isegi proovima!

Veel oli võimalik näitusel ka ise putukaid nõelastada ja need siis endaga kaasa saada. Oskar ja Eliisbet said mõlemad endale putukad ja need võeti järgmised paar päeva õhtul voodisse kenasti kaasa.

Igaljuhul oleme me nüüd kogu perega ka putukad ära proovinud.

Lühike ülevaade ka selle nädala teisipäevastest uudistest: nimelt kui kuulasin TVst päeva põhiuudiseid siis need olid seekord sellises järjekorras: 1) nimelt tuli ilmsiks Arnold Swarcernegeri 20-aasta tagune armuafäär, mille tulemusena on tal ka armukesega 14 aastane abieluväline poeg; 2) teisipäeva hommikul sadas VIHMA; 3) peale 25-aastast tegevust lõpetab Oprah Winfrey oma kurikuulsa talk-show; 4) Inglismaa Kuninganna käis oma ajaloolisel riigivisiidil Iirmaal jne. Nagu näete, on uudised siin ikka Hollywoodile omaselt õiges järjekorras. Kuninganna riigivisiit oli peale reklaamipausi B bloki uudis. Mulle aga tegi endale kõige rohkem nalja uudis vihmasajust! Nimelt tuli tõesti teisipäeva hommikul tunnikene õrna vihmasabinat. Aga sellest oli tehtud päris pikk uudisteklipp, kus tänaval küsitleti inimestelt nende arvamust vihmasest ilmast. Eriti ägedad oli kaks elevil vanemat prouat, kes teatasid "we love rain!!!". Vaat millist elevust võib siin Kalifornias üks pisike vihmasadu tekitada, ületades isegi uudisekünnise! Kahjuks aga säras juba õige pea taas päikene ja kuivatas need väiksed veeloigud meie laste kurvastuseks kiiresti ära.