Aprillikuu teine nädalavahetus

Eelmine laupäeval käisime jalutamas Marina Del Rey's. See LA linnaosa külgneb Venice'ga ja asub samuti otse ookeani kaldal. Tegemist on kunagise kalurikülaga, kuid praegu asub seal jahisadam, mis pidi olema üks maailma suuremaid tehislikult kaevatud sadamaid.

Kui vaadata aerofotolt, siis see sadama ala kujutab endast puud, mille harudeks on erinevad kanalid. Kokku on 19 jahisadamat, mis kokku mahutavad 5300 paati. Meie jalutasime seal ainult kolme haru juures ja vaatasime ankurdatud jahte, purjekaid ja muid vee-aluseid. Oskar tegi mulle kohe ka selgeks, mis vahe on purjekal ja kaatril. Vee-aluseid oli seal tõesti seinast-seina. Küll väga suuri ja luksuslikke, kuid ka tagasihoidlikumaid väikseid ja armsaid. Mõned muidugi äratasid erilist tähelepanu oma sisustuse poolest. Päris mitmetes sõidukites olid sees ka inimesed, kes ilmselt ei mõelnudki ookeanile seilama minna, vaid veetsid lihtsalt mõnusalt aega- jõid shampust või võtsid niisama päikest.

Ühe sellise rajatud kanali äärde oli tehtud ka mõnus liivarand ja laste mänguväljak, mis oli väga temaatiline- suure puust laevaga, kus lapsed said ronida ja mereteemalisi mänge mängida. Randa liivale aga oli veest tee leidnud suur hüljes, kes üritas seal silma looja lasta. Kahjuks aga vares tal uinakut teha ei lubanud ja karjus ning hüppas hülge juures niikaua, et teine pidi uuesti vette põgenema.

Marina Del Rey linnaosa on ka oma arhitektuurilt hoopis teistsugune, kuidagi Euroopalikum. Majad on palju kõrgemad, huvitava arhitektuuriga ja väga mõnusate siseaedadega. Tundub, et siin on majad ehitatud mingi kindla plaani järgi, sest iga kahe tänava järelt on majade vahel väiksed siseaiad lopsaka taimestikuga.

Laupäeva pealelõunal oli siin ülikooli elamises asuvas lasteaias perepäev, kus me ka korraks käisime. Lastele oli siin kõikvõimalikke üritusi, täispuhutvad suured batuudid, joonistuslauad ja ansambel laulu-ja tansuhuvilistele. Mina sain aga vaadata, milline see lasteaed seest välja näeb. See asub samal territooriumil, kus me elame. Tahaks lapsed siia küll kunagi panna, kui rahakott sellele aga vastu peab. Nimelt maksab ühe lapse hoid (terve päev ja 5 päeva nädalas) kokku 1500 dollarit kuus, mis on rohkem kui me 3 toalise korteri üür. Kahe lapse peale siis peab juba päris palju teenima. Huvitaval kombel on see lastead mõeldud ülikooli töötajate ja üliõpilaste lastele aga kui vaadata nende sissetulekuid siis jääb mulje, et pigem võiks siia oma lapsed tuua Holliwoodi näitlejad. Muude ümbruskaudsete lasteaedade tasud jäävad nii 800-1000 dollarit kuus. Nad küll ise reklaamivad, et neil on tegemist teadusele ja laste loovusele orienteeritud lasteaiaga, ei tea kas nii kõrge kuumaksu juures peab kasvatajatel olema vähemalt doktorikraad? Samas kuulsin ka seda, et täis maksu maksavad vähesed ja võimalik on kandideerida stipendiumile (mis hetkel küll pidi olema keeruline tänu majanduse langusele) ja sellisel juhul võiks koht maksta nagu teistes lasteaedades. Eks siis näis, vähemalt me lapsed sinna järjekorda paneme. Samas on järjekorrad pikad nagu Tartu lasteaedades, üks elanikest ootab seda juba 3 aastat! Ka laste järjekorda panemise eest soovitakse raha, 50 dollarit, mida hiljem ei tagastata. Seega peab väga kaaluma, kuhu lasteaeda ennast järjekorda panna, sest iga järjekorda panek maksab raha.

Pühapäeval aga otsustasime lõpuks ära vaadata Hollywood Bulvaril oleva allee, kus iga tänava plaadi peal on suur täht, millele graveeritud kuulsuse nimi. Selline allee jookseb mõlemal pool tänavat ja ikka väga pikalt. Esialgu me ei tundunud Tõnisega küll ühtegi nime, kuid lähedenes Holliwoodi vahakujude muuseumile ja Kodak Teatrile (kus toimuvad iga aastased Oscari Gala etendused) olid ka nimed ühe tuttavamad. Kodak Teatri sissekäigu juurs olid väljas ka erinevaid filmitegelasi kujutavad kostüümeeritud tegelased.

Üks selline kostüümis meesterahvas tuli kohe meiega ka pikemalt juttu rääkima. Tegemist oli erk-punasesse ülikonda riietanud meesterahvaga, kel peas parukas ja suured prillid. Peale naljakat vestlus küsis tegelane, kas me tunneme ka ära, keda ta kehastab.

Mina ütlesin seepeale, et Elton Johni (mõtlesin küll hoopis Benny Hilli, kellega ta minu meelest väga sarnanes), kuid tuli hoopis välja, et tegemist on Austin Powersiga! Mine veel sellisesse kohta nii puudulike teadmistega! Aga ma ei tundnud ennast sugugi kehvasti, sest ta ise küsis eelnevalt meie lapsi vankris kõrvuti istumas nähes, et kas tegemist on kaksikutega!!!! See polnud siin muide esimene kord ja peamiselt küsisid sedasi näiteks koeraomanikud, kellele võiks ju ka nende ebakompetentsuse andeks anda. Aga seekord ma vastasin: "yes, identical" (jah, ühemunaraku kaksikud). Selle peale julges kostümeeritud meesterahavas aga vastu vaielda ja osutades Eliisbeti peale ütles: " see poiss tundub noorem olevat". Ühesõnaga meie roosaid riideid ja klambreid peas kandev tütar ilmselt tema enda riietust arvestades ei kvalifitseerinud tüdrukuks. Selline vahejuhtum siis otse Holliwood Bulvarilt. Aga tegelikult me sinna kõige turismimasse kohta ei saanudki (kus pidid olema ka staaride jala või käejäljed) seekord ligi, sest edasi oli tänav kinni. Suur rahvamass ja hulgaliselt fotograafe viitasid sellele, et tegemist on ilmselgelt mingi üritusega. Lähenevad limusiinid ja karjumised seda ka tõestasid. Tõnis käis korrkas rahvamassis luuret tegemas. Selgus, et tegemist oli animafilmi Rio esilinastusega, kuhu siis saabusid ka kohale näitlejad. Korraks kaotasin ka ise pea ja tahtsin minna rahvamassi kuulsusi kiikama, kuid siis ikka tuli mõistus kohale ja lahkusime sealt lastega.

Uued pildid: http://www.flickr.com/photos/59175543@N08/sets/72157626506104518/