Kuna täna on
Eestis kooliaasta algus, siis on viimane aeg ka meie kooliaja alguslugu kirja
panna. Saime sellel suve päris pikalt Eestis olla, mina kokku koos lastega 6 imelist nädalat. Väga tore oli koos lähedaste ja sõpradega taas aega veeta ja Kaikas veedetud puhkust ei saa millegiga võrrelda! Lastel oli jällegi tore “Bullerby laste” suvi Kaikas koos Luisa ja
Valteriga ja lahkuda oli päris raske. Lapsed ikka küsisid, kas me Eestis ei
saaks tööd teha ja miks meie issi juurde sõidame ja tema Eestisse ei tule? Aga
nende arusaam Eestis elamisest võrdub ilmselt aasta läbi sõpradega ja hoolitsevate vanavanematega Kaikas olemisest. Ma väga loodan, et kahe aasta pärast ei esitata vastupidiseid küsimusi. Seda toredat suve
jäävad aga meenutama pildid: http://www.flickr.com/photos/59175543@N08/sets/72157634812212225/
Tagasi sai
Ameerika koju sõidetud augusti esimesel nädalal, et jääks aega enne kooli
algust ajavahega harjuda. Oskar alustas eelkooliga juba 13. augustil. Ameerikas
saavad lapsed käia lasteaias kuni 5 eluaastani ning siis minnakse koolis
asuvasse nn eelkooli, mida nimetatakse siin minu meelest ekslikult
“kindergarten’ks” (lasteaeda nimetatakse pre-schooliks ja see tekitas minus
alguses suurt segadust). Nii siis lõpeb muretu lasteaiaiga juba päris varakult
ja algab kindla rütmiga ja kohustustega koolitee. Peab ütlema, et see tundus
mulle ikka päris hirmutav alguses, sest ma pole päris kindel, kas nii varakult peab see
pikk kooliaeg algama. Ilmselt
nende lastele, kellele on lasteaias lõunauinaku tegemine tõeline piin, on varakult
kooliga alustamine päris kergendav. Eliisbet on üks selliseid, kes siiani iga
päev küsib, miks Oskar ei pea lõunat magama!
Kooli algus on
Ameerikas hoopis teistsugune kui Eestis. Erinevus on juba selles, et siin algab
kool erinevates linnaosades eri aegadel. Osad alustavad juba augustis, osad aga
peale Labor Day püha, mis on 2. Septembril. Minu ettekujutus akadeemillisest ja pidulikust
kooliaasta algusest oli päris erinev siinse tavaga. Esimesel koolipäeval pole
küll tunde, kuid aktuseks nimetada seda ikka kuidagi ei saa. Oskari kooli direktriss andis ülevaate, mis meid koolis ees ootama hakkab ameeriklase kombel kohvitopsik käes, seljas lühike rannakleiti
meenutav riietus. Edasi
jaotati lapsed klassidesse ja siis mindi klassiga ja õpetajaga tutvuma. Ka
pole siin sellist suurt klassikalist koolimaja, vaid kooli suurel
territooriumil asuvad erinevad väikese majakesed, kus igas majas on 2
klassiruumi eraldi sissepääsuga. Selles koolis käivad siis kokku 6 klassi,
eelkool ja esimesed 5 klassi. Kuna ilm on siin aastaringi soe, siis vahetunnid
ollakse väljas. Kooli territooriumi piirab kõrge traataed, mille värvad
suletakse peale tundide algus ja avatakse tundide lõpus (popitegemisest võivad lapsed und näha...). Tunnid algava iga päev kl 8.10 ja lõpevad
kõikidel klassidel ühel ajal E ja K-R kl 14.38 ja T tund varem. See on mul siiani
segaseks jäänud, miks tunnid lõpevad kummalistel aegadel 14.38, enne pühi näiteks
12.49!!! Kooli alguses ja lõpus lastakse läbi valjuhääldi sireeni, mis kõlab
nii klassiruumides kui väljas. Igal esmaspäeval algab aga kooli õues
rivistusega, kus kõigepealt lauldakse ameerika hümni ning siis antakse teada tähtsamad sõnumid. Minule meenutas see
kangesti pioneerilaagrit. Lihtsalt nii erinev tundus see kõik võrreldes meie
kooliga.
Klassis on kokku kuskil 24 last, õpetaja ja abiõpetaja. Pingid pole mitte ridadena üksteise taga vaid kaares kahes reas. Oskari pinginaaber on päritolult kuskilt Aasiast, kust täpselt, kahjuks ei tea. Aga esimesel lastevanemate koosolekult küsis pinginaabri isa minult, kas Tõnis on näitleja, sest ta on nii kena! Kogu õpetamine klassis toimub klassi ees oleva suurel ekraanil, mis on arvutiga ühenduses. See ekraan on puutetundlik ja õpetaja ja lapsed kasutavad näppe, millega siis kirjutavad ekraanile. Ei miskit tahvlit enam. Ma pole kursis, kas samasugust tehnikat kasutatakse ka juba Eesti koolis, kuid see oli miski, mis mulle küll muljet avaldas. Muidugi on õpetamise vahel mängulised osad, kus istutakse koos ringis, arutatakse, laudakse jne. Seega ikka päris 40 min rangeid tunde eelkoolis pole. vahepeal on ka väljas mängimise aeg.
Eelkool on aga
nagu tavaline kool, ainus vahe pidi see olema, et kodus antakse vähem õppimist.
Ma ei saagi aru, miks peaks 5 aastased peale 6h koolipäeva veel koduseid
ülesandeid tegema? Lapsed on sellest muutusest päris korralikult väsinud ja
isegi 15 min kodutöö tegemine õhtul on neile päris kurnav ja nad ei tee seda
hea meelega. Aga ilmselt tahetakse sellega tekitada kodutöö tegemise harjumust.
Kodutööd kontrollitakse iga päev ja õigesti tegemise eest saab laps kleepsu
raamatusse. Osakaril on muidugi kooliga harjumine paras katsumus, sest jälle on
uus koht ja uued inimesed. Kui eelmine aasta hakati siin lasteaias käima, siis
see läks isegi kergemini, kuna ka Eliisbet jäi samasse kohta. Nüüd aga peab ta
olema täista üksi päris pikka päeva. Peale kooli on võimalik jääda ka kuni
17.30 pärast kooli programmi, kuid meie ei saanud Eestis olemisel sinna õigeaegselt
registreerida. Kuni novembri kuuni käib Oskaril järgi minu isa ja eks siis
paistab, mismoodi me edasi hakkama saame. Hea asi selle varakult koolis käimise
juures on see, et lapsevanemad ei pea ise ei arvutamist ega lugemist õpetama.
Eelkooli ülesanne ongi see, et laps õpib sel aastal arvutama ja lugema.
Esimesse klassi minnakse siin 6 aastaselt ja ilma katseteta. Eestis ilmselt
peavad vanemad selle lugemise ja arvutamise õpetamise töö ise ära tegema. Meie
muidugi ka lugemise õpetamisest ei pääse, sest kes siis eesti keeles lugemist
siin ikka õpetab ja 2 aasta pärast on vaja ka kuidagi Eesti kooli sisse saada. Koolis
aga tundub Oskarile meeldivat, sest seal on põnevam ja huvitavam kui lasteaias.
Kui ainult oleks natuke rohkem julgust kohanemisel uue kohaga.
Sellised olid siis
minu muljed Oskari koolitee algusest siinpool maakera. Aga õnneks saame ka akadeemilise kooliaasta alguse Eestisse tagasi tulles läbi elada.
No comments:
Post a Comment