Eliisbeti teine sünnipäev

Juba enne Eliisbeti sünnipäeva olid meil temaga pikad vaidlused teemal kui vanaks ta ikkagi saab. Kindla veendumusega ja kiiresti vastas ta sellele küsimusele: "kolme aastaseks!" ja näitas juurde 5 näppu! Ei saa ju kuidagi saada nooremaks kui venna!

Ilmselt ootas Oskar oma õe sünnipäeva isegi suurema huviga kui sünnipäevalaps ise oskas oodata. Oskari plaani kohaselt oleks me pidanud Eliisbeti kingituse ära peitma ja siis laskma tal seda otsida stiilis kuum- lähemal, külm- kaugemal. Lõpuks jõudsime ikka kompromissini, et anname ikka kingituse ilma otsimata kätte. Oskar oli sünnipäeva eelõhtul väga elevil, osales ise hilisõhtul õele tordi tegemises ja pakkis kingitusi. Lisaks ostetud kingile kasutas ta ära pea kõik kodus olevad kinkekotid, kuhu ta pakkis mänguasjade kastist mänguasju (pakitud sai isegi üks vana lutt Eliisbeti nukule). Oskaril oli nii suur ärevus sees, mis ei lasknud hommikul isegi magada. Juba varavalges äratas meid Tõnisega üles lalulga "Happy Birthday to You", andes sellega märku, et käes on kauaoodatud päev. Nii vahva, kui keegi nii kangesti peres sünnipäevasid ootab ja selleks valmistub!

Sünnipäevalaulu laudes laulis Eliisbet ise kõvasti kaasa. Tema muusikaarmastust arvestades sai talle kingitud väike klahvpill, millega on võimalik nii mängida, laule kuulata, laulda ning ka oma laulmist salvestada. Nüüd siis lisaks makile, mida Eliisbet kuulaks ilmselt hommikust õhtuni (tal on peas vist kõik lastelaulud, mis meil 5 CDga siin kaasa võetud on), ka pill millega saab mängida. Eks siis näis, kas hakkavad ka esimesed oma laulud tulema...

Kuna sünnipäeva hommikul oli ka Eesti Kool (Los Angelese Eesti Majas), siis tähistasime ka seal tordiga sünnipäeva. Oli päris vahva kuulata 20 lapse ja vanemate ühist sünnipäevalaulu kõige nooremale kooliõpilasele. Õhtul käisime perega ookeani ääres pikniku pidamas ja päikeseloojangut vaatamas. Sõitsime Santa Monika kail karuselliga ja sõime jäätist.

Milline on meie 2-aastane piiga: räägib ja väljendab ennast soravalt eesti keeles (sekka hakkab tulema väljendeid ja küsimusi ka inglise keeles), mähkmevaba viimased 1.5 kuud, paneb ennast ise riidesse, meelidivad ehted ja kleidid, üle kõige armastab muusikat, sööb absoluutselt kõike hea isuga, oskab hästi jonnida (õnneks on jonnihood kiire lõpuga, sest palub ise issil jonni endast välja raputada), ei vaata minutitki telekast-arvutist multifilme, kuid ei ütle ära iPadist ja oskab seda ise hästi kasutada. Eliisbet on meil väga kindlameelne, ütlemata rõõmsameelne laps ja lisaks veel üks suur süleloom.

Järgmise päeva hommikul söögilauda tulles küsis Eliisbet väga nõudval toonil "aga kus siis minu sünnipäev on?"

Suusareis Big Beari

Veebruari esimesel nädalavahetusel korraldas Los Angelese Eesti Majas tegutsev Eesti kool suusreisi Big Beari. Big Beari järv asub 100 miili kaugusel Los Angelesest, kus asuvad selle kandi kõige paremad suusanõlvad. Kolmeks päevaks oli meile kinni pandud väga mugavad majakesed, kus kogu meie seltskond ära majutati. Hakkasime sõitma reede pealelõunal, arvestusega, et oleme enne pimedas mägedes kohal. Aga reedene liiklus ostus oodatust palju hullemaks ja linnast välja sõit olime praktililselt ummikutes kinni. Jõudsime mägede jalamile täpselt pimedas ja viimane tund aega mööda käänulist mägiteed sõitsime me pimedas. Hiljem saime aru, et see polnudki kõige hullem, sest kui jõudsime üles Big Beari külla, siis olime tagasi nagu jõuluajas. Enamik majad olid ikka veel jõulukaunistustega ja tundus, et seal selles külas on jõulud aastaringi.

Laupäeva hommikul läksime kõik mäele. Laenutasime ka Oskarile esimest korda mäesuusad. Tõnis näitas talle ühel õhtul kodus internetist kuidas väiksed lapsed mäesuusatavad. Oskar vaatas neid videosid ja teatas uljalt, et tema küll nii aeglaselt ei sõida! No muidugi ei kujutanud ta endale üldse ette, mis see suusatamine reaalsuses tähendab. Kui suusad mäel alla sai, siis oli tegemist, et püsti püsida. Kükakil saime isegi natuke sõita, kuid ilmselt suurem õppimine saab järgmine talv olema. Hommikupoole sõitsid ema ja Tõnis mäel ja mina hoidsin lapsi ning õhtupoole tegime vahetust. Seal on kaks suurt mäge ja meie sõitsime nii laupäeval kui pühapäeval Snow Summit mäel. Kuigi sel aastal on ilmad olnud väga soojad ja lund praktiliselt väljapool suusakeskust polnud, siiski olid suusaolud mägedel väga head. Ilmselt oli tegemist peamiselt tehislumega.

Pühapäeva hommikul käisime veel mäge sõitmas ja lõuna ajal saime lastega veel teha paar tundi snowtubingut, ehk siis suurte kummidega mäest alla lasta. Siin näitas Oskar välja oma mehist olemust ja lasi meil alla sõita ainult kõige kõrgematest ja kõige suuremate hüpetega mägedest. Mina ilmselt ise oleks vähe tagasihoidlikumad nõlvad alla laskmiseks valinud aga ma püüdsin vapralt vastu pidada. Pühapäeva õhtul tagasi suvisesse LA-sse jõudes mõtlesime, et küll on vahva, et ainult paari tunni sõidu kaugusel asub koht, kus on võimalik nautida talvemõnusid!