Oskari koolitee algus

Kuna täna on Eestis kooliaasta algus, siis on viimane aeg ka meie kooliaja alguslugu kirja panna. Saime sellel suve päris pikalt Eestis olla, mina kokku koos lastega 6 imelist nädalat. Väga tore oli koos lähedaste ja sõpradega taas aega veeta ja Kaikas veedetud puhkust ei saa millegiga võrrelda! Lastel oli jällegi tore “Bullerby laste” suvi Kaikas koos Luisa ja Valteriga ja lahkuda oli päris raske. Lapsed ikka küsisid, kas me Eestis ei saaks tööd teha ja miks meie issi juurde sõidame ja tema Eestisse ei tule? Aga nende arusaam Eestis elamisest võrdub ilmselt aasta läbi sõpradega ja hoolitsevate vanavanematega Kaikas olemisest.  Ma väga loodan, et kahe aasta pärast ei esitata vastupidiseid küsimusi. Seda toredat suve jäävad aga meenutama pildid: http://www.flickr.com/photos/59175543@N08/sets/72157634812212225/

Tagasi sai Ameerika koju sõidetud augusti esimesel nädalal, et jääks aega enne kooli algust ajavahega harjuda. Oskar alustas eelkooliga juba 13. augustil. Ameerikas saavad lapsed käia lasteaias kuni 5 eluaastani ning siis minnakse koolis asuvasse nn eelkooli, mida nimetatakse siin minu meelest ekslikult “kindergarten’ks” (lasteaeda nimetatakse pre-schooliks ja see tekitas minus alguses suurt segadust). Nii siis lõpeb muretu lasteaiaiga juba päris varakult ja algab kindla rütmiga ja kohustustega koolitee. Peab ütlema, et see tundus mulle ikka päris hirmutav alguses, sest ma pole päris kindel, kas nii varakult peab see pikk kooliaeg algama.  Ilmselt nende lastele, kellele on lasteaias lõunauinaku tegemine tõeline piin, on varakult kooliga alustamine päris kergendav. Eliisbet on üks selliseid, kes siiani iga päev küsib, miks Oskar ei pea lõunat magama!

Kooli algus on Ameerikas hoopis teistsugune kui Eestis. Erinevus on juba selles, et siin algab kool erinevates linnaosades eri aegadel. Osad alustavad juba augustis, osad aga peale Labor Day püha, mis on 2. Septembril. Minu ettekujutus akadeemillisest ja pidulikust kooliaasta algusest oli päris erinev siinse tavaga. Esimesel koolipäeval pole küll tunde, kuid aktuseks nimetada seda ikka kuidagi ei saa. Oskari kooli direktriss  andis ülevaate, mis meid koolis ees ootama hakkab ameeriklase kombel kohvitopsik käes, seljas lühike rannakleiti meenutav riietus. Edasi jaotati lapsed klassidesse ja siis mindi klassiga ja õpetajaga tutvuma. Ka pole siin sellist suurt klassikalist koolimaja, vaid kooli suurel territooriumil asuvad erinevad väikese majakesed, kus igas majas on 2 klassiruumi eraldi sissepääsuga. Selles koolis käivad siis kokku 6 klassi, eelkool ja esimesed 5 klassi. Kuna ilm on siin aastaringi soe, siis vahetunnid ollakse väljas. Kooli territooriumi piirab kõrge traataed, mille värvad suletakse peale tundide algus ja avatakse tundide lõpus (popitegemisest võivad lapsed und näha...).  Tunnid algava iga päev kl 8.10 ja lõpevad kõikidel klassidel ühel ajal E ja  K-R kl 14.38 ja T tund varem. See on mul siiani segaseks jäänud, miks tunnid lõpevad kummalistel aegadel 14.38, enne pühi näiteks 12.49!!! Kooli alguses ja lõpus lastakse läbi valjuhääldi sireeni, mis kõlab nii klassiruumides kui väljas. Igal esmaspäeval algab aga kooli õues rivistusega, kus kõigepealt lauldakse ameerika hümni ning siis antakse teada tähtsamad sõnumid. Minule meenutas see kangesti pioneerilaagrit.  Lihtsalt nii erinev tundus see kõik võrreldes meie kooliga. 

Klassis on kokku kuskil 24 last, õpetaja ja abiõpetaja. Pingid pole mitte ridadena üksteise taga vaid kaares kahes reas. Oskari pinginaaber on päritolult kuskilt Aasiast, kust täpselt, kahjuks ei tea. Aga esimesel lastevanemate koosolekult küsis pinginaabri isa minult, kas Tõnis on näitleja, sest ta on nii kena! Kogu õpetamine klassis toimub klassi ees oleva suurel ekraanil, mis on arvutiga ühenduses. See ekraan on puutetundlik ja õpetaja ja lapsed kasutavad näppe, millega siis kirjutavad ekraanile. Ei miskit tahvlit enam. Ma pole kursis, kas samasugust tehnikat kasutatakse ka juba Eesti koolis, kuid see oli miski, mis mulle küll muljet avaldas. Muidugi on õpetamise vahel mängulised osad, kus istutakse koos ringis, arutatakse, laudakse jne. Seega ikka päris 40 min rangeid tunde eelkoolis pole. vahepeal on ka väljas mängimise aeg. 

Eelkool on aga nagu tavaline kool, ainus vahe pidi see olema, et kodus antakse vähem õppimist. Ma ei saagi aru, miks peaks 5 aastased peale 6h koolipäeva veel koduseid ülesandeid tegema? Lapsed on sellest muutusest päris korralikult väsinud ja isegi 15 min kodutöö tegemine õhtul on neile päris kurnav ja nad ei tee seda hea meelega. Aga ilmselt tahetakse sellega tekitada kodutöö tegemise harjumust. Kodutööd kontrollitakse iga päev ja õigesti tegemise eest saab laps kleepsu raamatusse. Osakaril on muidugi kooliga harjumine paras katsumus, sest jälle on uus koht ja uued inimesed. Kui eelmine aasta hakati siin lasteaias käima, siis see läks isegi kergemini, kuna ka Eliisbet jäi samasse kohta. Nüüd aga peab ta olema täista üksi päris pikka päeva. Peale kooli on võimalik jääda ka kuni 17.30 pärast kooli programmi, kuid meie ei saanud Eestis olemisel sinna õigeaegselt registreerida. Kuni novembri kuuni käib Oskaril järgi minu isa ja eks siis paistab, mismoodi me edasi hakkama saame. Hea asi selle varakult koolis käimise juures on see, et lapsevanemad ei pea ise ei arvutamist ega lugemist õpetama. Eelkooli ülesanne ongi see, et laps õpib sel aastal arvutama ja lugema. Esimesse klassi minnakse siin 6 aastaselt ja ilma katseteta. Eestis ilmselt peavad vanemad selle lugemise ja arvutamise õpetamise töö ise ära tegema. Meie muidugi ka lugemise õpetamisest ei pääse, sest kes siis eesti keeles lugemist siin ikka õpetab ja 2 aasta pärast on vaja ka kuidagi Eesti kooli sisse saada. Koolis aga tundub Oskarile meeldivat, sest seal on põnevam ja huvitavam kui lasteaias. Kui ainult oleks natuke rohkem julgust kohanemisel uue kohaga.

Sellised olid siis minu muljed Oskari koolitee algusest siinpool maakera. Aga õnneks saame ka  akadeemilise kooliaasta alguse Eestisse tagasi tulles läbi elada.