Halloween

Kuigi Halloweenist on möödas varsti pea kuu, pole ma jõudnud siia oma postitust üles riputada. Suure hilinemisega aga saate osa meie selle aasta Halloweenist. Nimelt sel aastal oskasid lapsed juba Halloweeni oodata ja ka meie pere tegi selleks tähtpäevaks aegsasti ettevalmistusi. Oskar mäletas täpselt, et see on päev, kus kõik, kelle ukse taga koputada annavad kommi. Eliisbet ilmselt seda ei mäletanud, kuid silmad läksid tal särama paljast mõttest, et ühel õhtul võib süüa niipalju kommi kui süda ihkab.  Muidugi ka lasteaias käimine aitas kõvasti kaasa Halloweeni hullusele, sest ettevalmistused Halloweeniks algavad juba alates septembri kuust. Nimelt käis kogu lasteaed septembris linnasr väljas asuvat farmi külastamas, kus kõik lapsed said endale ise põllu pealt valida kaasa kõrvitad. Kuna mul juhtus sel päeval olema lasteaias co-op päev, siis tassisime koju lausa 3 kõrvitsat. Lapsed käivad meiel kodu kõrval ülikooli lasteaias, kuid selleks, et saada  väiksema kuutasuga lasteaiakohta, peame Tõnisega nii Oskari kui Eliisbeti rühmas kaks hommikut kuus käima abis. Nimelt maksab ühe lapse täiskoht siin UCLA lasteaias 1600 dollarit kuus ja 2 lapse eest tuleb lasteaeda makstav summa  päris korralik. Lastevanemate poolse abiga suudetakse kuutasu natuke madalamal hoida ja meile on see tegelikult ainumõledav võimalus. Vahel ikka mõtlen, et Eestis maksis lasteaiakoht kuus 300 EEK, mille sees oli ka soe söök. Mina pean keetma igal õhtul lastele järgmiseks päevaks söögi kaasa ja see on igal õhtul päris korralik lisakohustus. Olen selle sügise jooksul aru saanud, et enamik vanemaid toob oma lapsed aeda ainult mõnel päeval ja peamiselt pooleks päevaks, sest tavaliselt on üks vanem kodune. Lasteaia aega kasutatakse oma asjatoimetusteks. Meil on aga välja kujunenud juba rutiin: kes viib lapsed hommikul, see saab õhtul kauem tööl olla ja vastupidi ja need päevad, kus peame hommikul 4 h lasteias olema lähevad tööl hilisõhtuni välja. Kapitalism. 

Tagasi Halloweeni juurde. Ka meil oli kokku sel aastal päris mitu Halloweeni teemalist pidu ja vahepeal tundus, et kostüümides olemine on igapäevasem kui ilma kostüümideta.  Kuna pidusid olid mitu, siis ka kostüüme oli erinevaid. Halloweeni ajaks on siin tehtud ju suured poed, kus on võimalik endale osta mis iganes kostüümi mis iganes eale. Kostüümipoodi mines Eliisbet muidugi esimese asjana tahtis saada printsessi kleiti ja nii ei saanud me ka poest ilma ühe sellise kleidita tulema. Oskarile muidugi meeldisid igasugu kangelased ja draakonid. Oskaril maskeeris ennast kord Tähesõdalaseks ja rüütliks. Rüütlikostüüm oli eriti uhke ja selle saime laenata ühe siinse eestlase käest. Kui Oskar selles kostüümis hommikul lasteaeda läks, siis tüdrukud, kes olid peamiselt endid printsessideks teinud ainult hüüdsid ahhetades “Oskar is so cute” (“Oskar on nii armas”)! Aga ta nägi selles kostüümis tõesti uhke välja. Tõnis meisterdas talle ka ise mõõga ja mis seal salata, ka mulle avaldas Oskar selles komplektis muljet. 



Eliisbet aga sai ühelt naabrinaiselt laenuks väikse tibukostüümi, mis oli talle kui valatud ja selles kostüümis sai ta pidudel suure tähelepanu osaliseks - selline armas paksu kõhuga tibupoeg, kes ka kogu aeg midagi sõi.

Tõnise labors tähistatakse ka Halloweeni täie tõsidusega ja seekord oli teemakse siin väga populaarne lastesaade “Seesam Street” ning kõigile laboriliikmetele anti kätte juhised, kelleks nad peavad ennast maskeerima. Tõnis pidi olema Count von Count, kes on vampiiri välimusega tegelane. Mina olin siis meie perest ainus, kellel jäi kostüüm muretsemata aga ilmselt järgmised aastad nii kergelt ei pääse, sest kooli minnes on siin suured Halloweeni peod, kus ka kõik vanemad peavad olema kostümeeritud.

Halloweeni õhtul olid siis meie ülikooli elamises elanike ukse avatud, et kostüümides lapsed saaksid omale komme koguda. Kes ei viitsinud kogu aeg ukse juurde tulla, olid pannud suure kommikausi ukse taha. Põhimõtteliselt on see Halloweeni õhtul ukse taga käimine ju nagu Eestis Mardipäev, kuid selle erinevusega, et siin ei pea lapsed kommi saamiseks miskit tegema peale kostüümides olemise ja "trick or treat" lause ütlemise. Poole tunniga olid meil lastel kotid komme täis ja kodus hakkas suur kommisöömise pidu!  Eliisbeti kommikotis valitseb juba pikka aega puhas tühjus kui Oskari kott on veel päris palju komme täis. Oskar on isegi paar korda lahkelt oma komme jaganud Eliisbetile, kuid ka need on juba väikse maiasmoka kõhus. Eks laulusõnadki ju ütlevad, millist on tehtud väikesed tüdrukud!

Ja vahepeal sai meil ju ka Tõnis aasta vanemaks ja sel puhul saime torti süüa!