Ka meile saabus sügis! Eile hommikul kardinaid akna eest tõmmates tekkis hetkeks ärevus, et kas olen liiga vara tõusnud, kus on päike! Täpsemalt vaadates nägin, et akna all oleva puu lehed on märjad ja siis taipasin, et ilmselt on vihma sadanud! Kui edasi hoolikalt vaadata, siis isegi tundus, et sajab uduvihma. Meil on nimelt olnud viimased 2 kuud siin rekordiliselt soe. Päevane temperatuur on kaugelt üle +30C ja päris pikalt oli lausa +40C. Õnneks elame ookeani läheduses, kuid sisemaal elavad inimesed pidid ikka päris kõva kuumust taluma. See suvi oli kohalike sõnul olnud viimase paarikümne aasta kuumim. Selliste kuumade ilmade juures on aga kõige mõnusamad õhtud ja ööd, kui väljas oli mõnusalt soe ja pole sääski ega muid putukaid. Ja muidugi kõige parem oli see, et ookeni vesi läks täitsa soojaks. Käisime igal nädalavahetusel rannas ja Oskar nakatus kõhulauaga sõitmise pisikuga. Vahel sai ta juba päris pikki sõite lainete peal ja mul on väike lootus, et äkki saan veel koos temaga minna siin surfikursustele...
Pean aga tunnistama, et praegune sügisilm (+24C) on üle pika aja päris mõnus. Kõige rohkem rõõmu tundsid eilsest uduvihmasest hommikust aga lapsed. Eliisbet sai esimest korda jalga panna kummikud ja lasteaeda kaasa võtta oma uhiuue Hello Kitty vihmavarju! Peab küll tunnistama, et seda rõõmu neil kauaks ei jätkunud ainult, sest kummikud olid üleliigsed ja vihmavari oli pigem päiksevarju eest, sest vahepeal oli päike välja tulnud. Ah jaa, peale temperatuuri languse on ka muid sügismärke. Töölt koju joostes leidisin siinsete vahtra moodi puude alt esimesi punaseid lehti!
