Juba pea kuu aega oleme tagasi siin teispool maakera. Kodus käik oli mõnus ja tore oli kohata kõiki armsaid sõpru ja sugulasi. Eks me proovime ikka igal suvel kodus käia, sest ei suuda lihtsalt vastu panna suvele Kaikas ja olla eemal kallitest inimestest. Tänu tänapäeva võimalustele saab edukalt oma tööd sättida nii, et on võimalik seda teha ükskõik kus maailma otsas. See võimaldab meil ja eriti lastel olla pikemalt kui paar nädalat kodus. Vahepeal aga ootame kõiki meile külla-võtke seda kutset tõsiselt!Kuna sel aastal oli ilma poolest ilmselt Eestis üle aastate kehv suvi ning tagasi LA koju tulles oli päris mõnus sooja ilma nautida. Terve augustikuu on olnud üle 30 C ja selle asja juures on kõige mõnusam see, et ka ookeani vesi on läinud parajalt soojaks. Nädalavahetuseti ookeani ääres käies on tunne nagu kestaks endiselt suvepuhkus. Vähemalt kompenseeris ilm kodust tagasi tulles väikse nukrustunde.
Meist on aga augustis täiskohaga vanemad saanud. Nimelt oleme siin nüüd ilma Mummu poolse abita ja lapsed hakkasid käima lasteaias. See tähendab kella jälgimist ja suuremaid söögivaaritamisi (USA lasteaaedades pannaks lapsele lõuna ise kaasa). Õnneks on see üleminek meil kujunenud sujuvalt. Tänu minu vennatütre Kärdi ja tema sõbranna Jana abile on lastel olnud augusti kuus võimalik harjutada lasteaias poole päevaga. Septembrist nagu ikka, hakkab kõik täistuuridel pihta. Aga selleks ajaks oleme saanud piisava ettekujutuse oma elu planeerimisest tulevikus. Lastel on läinud esialgu hästi, eriti muidugi Eliisbetil, kes esimestel päevadel ei mallanud isegi nägemist öelda- kõik muu oli palju huvitavam. Siiani on ta esimesena hommikul ukse juures valmis ja kamandab kõiki teele minema. Minu suur huvi on, kumb õpib keele varem ära, kas Eliisbet inglise keele või kasvatajad eesti keele. Teades Eliisbeti lakkamatut vadistamist, ei imesta, kui kasvatajad saavad varsti hiilata uue keele oskusega. Eliisbeti esimesest lasteaia nädalast väärib mainimist ka seik, kus ühel lõunal koju tulles avastasid tüdrukud, et Eliisbetile oli pandud mähe alla. Eliisbet teatas kodus: "rumal tädi pani mulle mähkme alla"! Järgmine päev selgus, et kõikidele lastele pannakse lõuna uinakuks mähkmed ja kasvatajad olid üllatunud, et meie laps pole viimased 10 kuud neid kandnud. Hea, et see välja tuli, muidu oleks Eliisbet äkki tagasi mähkmeid kandma õpetatud. Kuna Oskar käis enne suve paar päeva juba samas lasteaias harjutamas, siis oli temal ettekujutus sellest olemas. Kuigi eks ta ikka hea meelega oleks pigem kodus kui käiks teiste seas. Tema puhul tekitab veel tuska keele mitte oskamine, kui see selge, siis on ilmselt ka temal natuke kergem.
Eelmisel laupäeval oli meil Tõnisega 6 pulma-aastapäev ja ega me seda siin blogis ei kajastakski, kui meile poleks tehtud sel puhul suur üllatus. Nimelt organiseerisid Kärt ja Jana koos meie vanemate toetusega meile laevakruiisi koos õhtusöögiga ja lubasid olla sellel õhtul lapsehoidjad. Sellist võimalust pole siin kodust eemal just tihti, kus saame Tõnisega kahekesi õhtut veeta ja lapsed kellegi hooleks jätta. Laevakruiis toimus Marina Del Reys, millest olen kunagi oma blogis ka kirjutanud. Tegemist on ühe suurema ehitatud jahisadamaga. Meie kruiis kestis 2.5 tundi, kus pakuti mitmekäigulist õhtusööki, mille ajal laev tiirutas erinevaid kanaleid pidi. Lisaks söögile sai ka laeval natuke jalga keerutada. Enamik laeval viibijatest oligi midagi tähistada, kas sünnipäev või pulma-aastapäev. Oli ütlemata mõnus üle pika pika aja kahekesi väljas käia, segamatult lobiseda ja naerda ja tunda rõõmu üksteisest. Tänus kõigile, kes sellele oma panuse panid!
