Aga nädal enne lihavõtte pühasid oli meil siiski reede vaba päev. Kalifornia osariigis tähistati nimelt Cesar Chavez'i päeva. Tegemist on mehhiko-ameeriklasega, kes võitles kõvasti latiinode õiguste eest. Seda päeva tähistatakse märtsi viimasel reedel kolmes osariigis: Kalifornias, Texases ja Colorados. Märtsi viimase nädala alguses tegime kiire otsuse, et võtame ette ammu plaanitud reisi põhjapoole. Olime tahtnud juba eelmise aasta lõpus teha ringi, Las-Vegas ja Grand Canyon (Suur Kanjon), kuid kuna see teekond kokku on üsna pikk, siis lükkus reis pidevalt edasi. Seekord me pikalt ei kaalunud ja plaanisime hakata sõitma juba neljapäeva lõunast. Kokku oli meil kogu reisiks 3.5 päeva. Reisi teekond viis meid kolme Ameerika osariiki- Utahasse, Arisonasesse ja Nevadasse. Arvestades muidugi läbitava teekonna pikkust tundus mulle see reis üsna pöörane ettevõtmine nii lühikese ajaga. Kõige lühemad otsad sõitudeks olid 4.5 tundi, mis lastega võib tunduda igavikulised. Kuna meie teekonnas asub väga palju vaatamisväärsusi, siis pidime tegema karmi valiku seekordseks reisiks ja kõige otstarbekama sõiduplaani paika panemine võttis meil Tõnisega päris mitu tundi. Meie reisiplaan nägi välja, et külastame Las Vegast, sellest põhjapool asuvat Zinoni rahvusparki ning Antelope ja Grand Canyoni. Kuigi ümbruskonnas asuvad veel mitmed kuulsad vaatamisväärsused (Monument Valley, Bryce Canyon, Death Valley), siis kõikide nende kohtade vaatamiseks oleks olnud vaja vähemalt nädala pikkust reisiaega.
Isegi reisipäeva hommikul tegime oma reisi marsuudis muudatuse ja otsustasime minna Las Vegasesse kõige esimesena. Selline muudatus tasus materiaalselt ära, sest olime Las Vegases öö vastu reedet ja tänu sellele saime hotellitoa poole odavamalt. Nimelt võrreldes nädalavahetusega on võimalik Las Vegases ööbida kuulsates kasiino-luksushotellides väga odavalt. Kõigil, kes plaanivad sõita Las Vegasesse, tuleks arvestada, et nädala sees on võimalik kuulsas kasino-hotellide kvartalis ööbida makstes toa kohta lukshotellis keskmiselt 60-80 USD. Selline hinnaklass on tavaliselt Ameerikas 2 tärni hotellides. Nädalavahetusel aga tuleb sama toa eest välja käia 200-300 USD. Eks hotelliomanikud loodavad, et külastajad jätavad selle arvelt raha kasiinodesse ja kasum jõuab ikkagi omanikeni.
Los Angelesest on Las Vegasesse umbes 4.5 tundi autosõitu. Las Vegas asub Nevada osariigis ja looduse poolest oli väga sarnane Joshua Tree pargiga. Sõitsime praktiliselt läbi kõrbe ja meie üllatuseks kasvas siin väga palju Joshua Treesid- olime millegipärast arvamusel, et neid puid leidub enamasti peamiselt Joshua Tree pargis.
Otse Las Vegase kõrval asub ka kuulus Hooveri tamm, mida me käisime enne linna sissesõitu vaatamas. Ilmselt on enamik seda võimsat tammi näinud mõnes filmis, minule endale meenus kohapeal olles üks James Bondi filmidest. Tamm oli tõesti väga võimas ja pani imestama, kuidas on selline asi üldse ehitatud. Üsna hiljuti valmis tammi vastu suur sild, millelt üle käies on võimalik hoomata kogu ehitise võimsust. Hooveri tamm ehitati eelmise sajandi alguses (1931-36) suure majanduskriisi ajal, kui Ameerika valitsus tuli välja grandioosse plaaniga, mis pidi andma tuhandetele inimestele tööd.Tamm on ehitatud Black Canoyoni (Musta Kanjoni) ja Colorado jõele, mis asub Arizona ja Nevada osariikide piiril. Hiljem nimetati tamm president Herbert Hooveri auks Hooveri tammiks (Hoover Dam). Konstruktsioonilt oli ehitus selle aja kohta üsna haruldane ning tuleb au anda inseneridele, kes mõtlesid välja võimaluse paisutada üles selline tohutu veemass.
Las Vegase linna jõudsime peale päikseloojangut ja nagu järgmine päev selgus, on linnas kõige suuremad vaatamisväärsused just pimedas. Sellist tulede ja valguse küllust polnud meist keegi varem näinud. Oli tunne, et kogu Las Vegase kesklinn on nagu üks suur lõbustuspark ja eks ta see ka tegelikult ju ole. Linna on ju tuntud kui maailma üks suuremaid lõbustuskohti. Las Vegas ongi ju tuntud kui maailma meelelahutuse pealinn! Meelelahutuskeskus hõlmab tegelikult linnast aga üsna väikest maa-alale, mis on täis pikitud kirevaid kasiinosid ja hotelle, paistes juba kaugelt silma oma tulede säras. Lastel lõid silmad sellest värvide möllust muidugi särama, sest tõenäoliselt mitte ükski jõulukaunistus pole siiani olnud Las Vegase kesklinnaga võrreldav.
Kogu meelelahutuskesku paikneb ca 7 km maa-alal (Strip kvartal), kuhu on ehitatud hulgaliselt hotelle ja lõbustusasutusi. Strip kvartalit läbides oled nagu väiksel ekskursioonil maailma tuntumates linnades, kus ühele poole kätt jääb Rooma oma vaatamisväärsustega, teisel pool aga Veneetsia, Pariis jne. Minule ja lastele pakkusid enam vaatamisväärsust suured purskkaevude showed, kus vesi purskas üles mitmekümne meetri kõrgusele. Linnas vilguvad kõikjal kirevad sildid ja reklaamid, kutsudes lõbustama mõnele kas mõnele show'le või lihtsalt kasiinisse mängima.
Igas hotellis selles kvartalis on kohustuslikus korras kasiinod ja lisaks veel muud meelelahutusatraktsioonid. Enamik suuremates hotellides on ka kabelid, kus on võimalik lasta ennast paari panna. Õhtu jooksul nägime päris mitut paari, kes olid just tulnud abiellumistseremoonialt. Hotelle on sellel ala hulgaliselt ja arvuliselt peaks olema Strip kvartalis 62,000 hotellituba! Meie peatusime Stratosphere hotellis, mis on kuulus oma kõrge vaatetorni poolest, olles USAs oma kõrguselt üheksas ehitis. Ülevalt tornist avanes super vaade kogu Las Vegasele ja ümbruskonnale.
Eriline oli aga see, et otse torni tipus oli võimalik kasutada mitmeid atraktsioone, et oma adrenaliinitaset tõsta. Pelgalt nende vaatamine tekitas külmajudinaid ja isegi lapsed vaatasid suurte silmade ja hirmunud pilkudega pealt kuidas torni tipust inimesed otse loodis miski raketitaolise masinaga alla kihutasid ja siis õhu ja maa vahele rippuma jäid. Päris kõhe ja ei kujuta isegi ette, kuidas inimesed selliseid asju julgevad proovida.
Las Vegase hotellidesse sisse minnes satud kohe
suurde kasiinosse- pole võimalik isegi ennast hotelli sisse registreerida, kui ei läbi kasiinosid. Naljakas on see, et lastega peaksid sa sealt enam-vähem läbi tormama, sest kui meil lapsed jäid neid kirevaid raha võtvaid masinaid vaatama, siis koheselt olid kohal turvamehed, kes teatasid, et siin ei tohi lapsed olla! Me emaga proovisime ka õnne kasiinos, kuid kahjuks isegi algaja õnn ei naeratanud meile. Aga hasart tekkis minul vähemalt küll. Ma muidugi ei osanud esiti nende kasiinomasinatega miskit teha, isegi ei saanud aru, mis august oma raha peaks sisse toppima. Vajutasin kõik nupud läbi, kaasa arvatud ka see, millega sai abi kohale kutsuda. Turvamees näitas kähku, mida peab tegema ja millist kangi tõmbama. Õnneks polnud mul piisavalt sularaha kaasas ja nii pääsesin suuremast laostusest. Kuna seekord oli meil Las Vegases veeta ainult 1 öö ja reisigraafik oli väga tihe, siis otsustasime, et sõidame siia linna kindlasti tagasi. Mul jäi ikka hinge see kaotus kasiinos...
