Palm Spring ja Joshua Tree rahvuspark

Esimene reis uuel aastal oli meil jaanuari esimene nädalavahetus Palm Springi ja Joshua Tree Rahvusparki. Palm Spring on kõrbelinn, mis jääb LA-st idasuunas ja kuhu on umbes 2 h autosõitu (177 km). Tegemist on kõbe oaasiga, kus on elanud Cahuilla indiaanlaste hõim. Praegu on Palm Spring üks rikkamaid regioone, kuhu lähevad eakad Kalifornia inimesed kas oma vanaduspäevi veetma või elavad seal igal aastal nn talveperioodil. Palm Springi on rajatud palju golfi- ja tenniseväljakuid, ujumisbasseine, ümbruskunonnas on mitmeid matkaradu- kõik on loodud selleks, et seal saaks mõnusalt aega veeta. Kuna tegemist on Colorado kõrbes asuva linnaga, siis suvel pidi seal olema tõeliselt kuum (üle 40C) aga talveperioodil on mõnusalt soe. Nagu linna nimi Palm Spring ütleb on seal palju palme ja looduslikke kuumaveeallikaid. Linna rikkust näitab ka see, et kõik on seal väga hooldatud ja võiks isegi öelda, et lausa piinlikult klanitud.Minul oli Palm Springis ENÜSi Lõuna-Kalifornia koondise jõulupidu ühe sealse koondise liikme juures. Jubamitmendat aastat on jaanuari alguses Palm Springis suur filmifestival ja just sel laupäeval näidati seal Eesti filmi "Surnuaiavahi tütar", mida mul õnnestus vaatamas käia. Minu meelest oli see hästi tehtud film ja kaadrid Eesti loodusest tekitasid ka natuke koduigatsust.

Seni kui mina veetsin aega vilistlastega käis Tõnis lastega kõrbeloomaaias "The Living Desert".

Tegemist oli olnud safari tüüpi loomapargiga, kus võis näha erinevad kõrbe ja safari loomi looduslikes tingimustes. Kõik olid sellest loomapargist väga vaimustunud ning tõenäoliselt läheme me sinna veel tulevikus.

Pühapäeval käisime Joshua Tree Rahvuspargis. Seda ligi 800,000 aakri suurust maa-ala on ligi 5000 aastat asutanud väga mitmed indiaani hõimud (Pinto, Serreno, Chemehuevi ja kõige viimasena Cahuilla). Iga erinev hõim on sinna jätnud oma kulutuurilise jälje ja nii pidi seal olema ligi 5oo arheoloogilist paika, kust aastate jooksul on leitud mitmeid väärtuslikke leide indiaanikultuuride kohta. Kogu maastik oli seal väga huvitav. Joshua Tree pargis on kaks erinevat kõrbe: Mojave kõrb ja idapool Colorado kõrb.

Botaanikahuvilistele oleks see olnud väga huvitav paik, kus võib näha hulga huvitavaid kõrbetaimi. Siin pildil on kaktuste org. Ilusaim aeg pidi pargi külastamiseks olema kevadel, kui kõik kaktused ja muud kõrbetaimed õitsevad. Äkki õnnestub meil siis siiakanti tagasi sõita ja seda ilu näha.

Mojave kõrbes asuvad rahvuspargile nime andnud Joshua puud (Yucca brevifolia). Joshua puud kuuluvad agaaviliste perekonda ning tegemist on selliste esmapilgul üsna kummaliste puudega, mis näevad välja harulised ning iga haru otsas oleks nagu väike eraldi palmipuu. Kui pargi idapoolses küljes oli Joshua puusid üsna hõredalt, siis lõunapool oli tihedus juba nii suur, et seda võis lausa metsaks nimetada. Ameerika indiaanlastele oli see puu üsna väärtuslik, sest lehtedest tehti kotte ja jalavarje ja puu seemned olid olnud väärtuslikuks toiduallikaks.

Peale Joshua puude on selles pargis veel väga palju huvitavaid kaljusid ja kive. Paljudele on neist antud ka eraldi nimed, näiteks võis seal näha Pealuu kujulist kaljut.Igaljuhul oli Joshua Tree pargis tegemist väga huvitava maastikuga ning kuna mina polnud kunagi varem kõrbes käinud, siis oli minu jaoks väga huvitav näha kõrbetaimestikku.

Lõpetuseks ka väike nali Palm Springist. Nimelt hotelli ees hommikusööki oodates tuli meie juurde üks Ameerika perekond ning küsis meie lapsi mängimas nähes, kas me oleme pärit Mehhikost! Poleks tõesti iial uskunud, et keegi võiks meie blonde lapsi mehhiklasteks pidada!